Teoria

  1. Robot on programmeeritav masin, mis suudab automaatselt teatud ülesandeid teostada, kasutades füüsilisi vahendeid, nagu liikumisvõimekus ja sensorid. Maailma esimene robot oli Unimate, mis loodi 1954. aastal USA-s.
  2. Robotite arendamisel on tavaliselt eristatavad järgmised põlvkonnad:
  • Esimene põlvkond (1960ndad): robotid olid kohmakad ja piiratud võimekusega, kuid neil oli programmeeritavus ja neid saab kasutada tööstuses. Näiteks Unimate.
  • Teine põlvkond (1970ndad): robotitel oli juba mitmeid erinevaid funktsioone ja neid oli võimalik programmeerida mitmete erinevate ülesannete jaoks. Näiteks PUMA.
  • Kolmas põlvkond (1980ndad): robotid olid juba ühendatud arvutivõrkudesse ja neil oli täiustatud sensoritehnoloogia. Näiteks SCARA.
  • Neljas põlvkond (1990ndad): robotitel oli juba oluliselt parem võimekus ning täiustatud kontrollerid ja tarkvaralised süsteemid. Näiteks ABB IRB.
  • Viies põlvkond (21. sajand): robotitel on juba oluliselt arendatud tehisintellekt ja inimesega suhtlemise võimekus. Näiteks Softbank Robotics Pepper.

Nõudepesumasin kuulub kodurobotite põlvkonda.
Fikseeritud liikumisega robotkäsi kuulub tööstusrobotite esimesse põlvkonda.
Automaatselt süttiv lamp – kuulub automaatsete koduvalgustusseadmete põlvkonda.
Keeli õppiv robot kuulub tehisintellekti ja masinõpet kasutavate robotite põlvkonda.

  1. Manipulaator on programmeeritav seade, mis on mõeldud konkreetse ülesande täitmiseks, näiteks tööstusliku tootmise jaoks. Manipulaator ei pruugi olla robot, kuna sellel puuduvad sageli omadused nagu liikumisvõimekus ja sensorid, mis on vajalikud roboti definitsiooniks.
  2. Masinate eelised võrreldes inimtööjõuga hõlmavad sageli kõrgemat efektiivsust, suuremat täpsust, pidevat jõudlust ja vähem vigu. Masinate kasutamine võib vähendada tööjõukulusid ning võimaldada inimestel keskenduda kõrgema taseme ülesannetele.
  3. Kolm tingimust, mida masin peab täitma, et saaks seda robotiks nimetada, on: programmeeritavus, võimekus füüsilisteks tegevusteks ning sensorid, mis võimaldavad tajuda ümbritsevat keskkonda ja reageerida sellele.
  4. Mehhatroonikud võivad töötada mitmesugustes tööstusettevõtetes, nagu autotööstus, elektroonika- ja meditsiiniseadmete tootmine, toiduainetetööstus jne.

Definitsioonid

Robot – Robot on programmeeritav masin, mis suudab iseseisvalt teatud ülesandeid teostada, kasutades füüsilisi vahendeid, nagu liikumisvõimekus ja sensorid. Robotid on tavaliselt loodud inimeste abistamiseks, tegevuste automatiseerimiseks ja teadusuuringuteks.

Robootika – Robootika on tehnoloogiaharu, mis hõlmab robotite loomist, disainimist, ehitamist, programmeerimist ja kasutamist. See hõlmab ka robootikasüsteemide, sensorite ja muude seadmete arendamist.

Manipulaator -Manipulaator on programmeeritav seade, mis on mõeldud konkreetse ülesande täitmiseks. Manipulaatorid võivad olla robotid või mitte, sõltuvalt nende võimekusest ja funktsionaalsusest. Tavaliselt kasutatakse neid tööstusliku tootmise jaoks.

Mehhatroonika -Mehhatroonika on inseneriteaduse valdkond, mis ühendab elektroonika, mehaanika ja arvutiteaduse, et luua intelligentsed süsteemid ja seadmed. Mehhatroonikasüsteemid võivad sisaldada näiteks roboteid, automaatikat, sensoritehnoloogiat, arvutiprogramme ja muud tehnoloogiat.

Andur – Andur on seade, mis tuvastab ja mõõdab ümbritseva keskkonna füüsikalisi või keemilisi omadusi ning edastab selle teavet teistele seadmetele. Andureid kasutatakse laialdaselt robottööstuses, et robotid saaksid tajuda ümbritsevat keskkonda.

Täitur -Täitur on seade, mis viib läbi teatud füüsilisi liigutusi või tegevusi vastavalt teiste seadmete juhistele. Näiteks võib see olla roboti käsi või jalg, mis liigub vastavalt programmeeritud käskudele.

Kontroller- Kontroller on seade või arvutiprogramm, mis juhib teiste seadmete tegevust vastavalt programmeeritud käskudele. Näiteks võib see olla arvuti, mis juhib roboti liikumist vastavalt programmeeritud tegevuskavale.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga